enet

VIRTUAALNE TIPPKESKUS : Hindamisvahend

Koostajad: Monika Tasa, Peeter Torop, Halliki Harro-Loit
Ekspertide/hindajate töörühm: Peeter Torop, Halliki Harro-Loit, Merili Metsvahi, Liia Vijand, Olga Schihalejev, Raili Nugin, Ester Bardone, Kadri Ugur, Marju Kõivupuu
Tagasiside: Pühajärve Põhikool, Pikakannu kool, Unipiha Algkool
Tellija: Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus
Rahastaja: Haridus- ja Teadusministeerium; Euroopa Regionaalarengu Fond
 

Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” pädevuste hindamisvahend

Riikliku õppekava alusel taotletakse läbiva teema „Kultuuriline identiteet” käsitlemisega õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

Õpilast suunatakse:


  • mõistma ennast kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana;

  • mõistma kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsust ühiskonna jätkusuutlikkuse kujundajana;
  • olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja loomingusse, taunima diskrimineerimist;
  • tundma õppima ning väärtustama oma ja teiste kultuuride pärandit ja eripära, toetudes ühelt poolt erinevates õppeainetes õpitule ning seda üldistades, teiselt poolt ka oma-algatuslikult loetule, nähtule ja kogetule;
  • teadvustama ning tundma õppima mineviku ja nüüdisaja ühiskondade kultuurilist mitmekesisust;
  • omandama teadmisi kultuuride (sealhulgas eesti rahvuskultuuri) kujunemise ja vastastikku rikastavate mõjutuste kohta.
  • Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” sisuline ülevaade

    Joonis “Kultuuriidentiteet” (Peeter Torop, 2013)

    Tartu Ülikooli Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus

    Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” hindamisvahendi kasutusjuhend

    Läbiva teema hindamisvahendis on eraldi välja toodud:

  • õpitulemused,
  • näited käsitlusvõimalustest kesksete mõistete kaupa.
  • Iga õpitulemuse juures on viidatud konkreetsetele võimalikele käsitlusteemadele. Eraldi pdf-fail “Käsitlusvõimaluste näiteid” on esitatud enne õpitulemuste loetelu, soovitame näiteteemasid lugeda paralleelselt õpitulemustega. Esitatud käsitlusvõimalused ei ole piiratud kindla kooliastmega, kuigi need on esitatud kooliastmeti ning sõnastatud vastavalt tasemele. Pigem on tegemist näitlikustava materjaliga ning teemasid saab kasutada igal kooliastmel selle sobivas vormis ja tasemel. Ühe teema all toodud alateemasid võib kohandada, varieerida, erineval moel kombineerida. Mitmekultuurilise klassi puhul on enamasti võimalik ja soovitav arutellu sisse tuua õpilaste erinevad kultuuritaustad ja –kogemused. Teemad ei ole tähtsuse järjekorras, nende alajaotused ning numeratsioon tulenevad vajadusest sisu süstematiseerida.

    Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” pädevuste hindamisvahend
     

  • Õpitulemused:
  • Käsitlusvõimaluste näiteid

    1. õpilane märkab kultuurinähtusi enda ümber ning õpetaja abiga oskab peegeldada oma kultuurikogemust (alus vahettegemisele mitteteadlikul ja teadlikul kultuurikogemusel) (vt “Käsitlusvõimaluste näiteid” nt 1.3.3, 1.3.4, 1.3.5, 2.1.3, 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3);

    2. õpilane märkab oma kultuurikogemust ning selle konteksti (kultuuriruumi) (vt nt 1.1.1, 1.2.1, 1.2.3, 1.3.2, 2.1.1, 2.1.3, 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3);

    3. õpilane kirjeldab ja arutleb kultuurinähtuste üle, areneb õpilase (enese)väljendusoskus (nt jutustamine) ning (reflekteeriv) sõnavara (vt nt 1.1.1, 1.2.4, 1.2.6, 1.3.2, 1.3.3, 2.1.3, 2.2.2);

    4. õpilane leiab informatsiooni kultuuri(de) ja selle erinevate nähtuste kohta, kogub 1¬–2 allikast vajalikke andmeid ning teeb nende põhjal kokkuvõtte (vt nt 1.2.1, 1.2.2, 1.2.3, 1.3.1, 2.1.2, 2.1.3);

    5. õpilane püstitab küsimusi (sh küsitleb oma lähedasi), osaleb arutelus (sh kuulab ja kirjeldab) klassikaaslaste kultuurikogemuste üle (vt nt 1.2.4, 1.3.4, 2.2.1, 2.2.3);

    6. õpilane märkab kultuuri mitmekesisust: nt omakultuur ja “teine” kultuur geograafilises mõttes, ühes kogukonnas esinevad erinevad kultuuritaustad (vt nt 1.3.1, 2.1.1, 2.1.2);

    7. õpilane märkab kultuurikogemuste paljusust: nt sarnase kultuurinähtuse kogemine “minu” ja “tema” poolt, arutelu tasemel (oluline pole siin õpilase enda poolt tehtav võrdlus, pigem paljususe teadvustamine) (vt nt 1.1.1, 1.3.2, 1.3.5, 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3);

    8. õpilane märkab ja eristab, mis on tema kultuuriruumis “mina” ja “meie” ning mis on “tema” ja “nemad”. Õpetaja abiga arutleb ta sarnasuste ja erinevuste üle nende vahel ning nendevaheliste suhete üle (vt nt 1.2.4, 1.3.1, 2.1.4);

    9. õpilane märkab väärtuste seoseid kultuurikogemusega ning eneseväljendusega kaasnevaid valikuid (vt nt 1.2.4, 1.2.5, 1.2.6, 1.3.4).
     

    *****

    Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” hindamisvahendi kasutusjuhend

    Läbiva teema hindamisvahendis on eraldi välja toodud:

  • õpitulemused,
  • näited käsitlusvõimalustest kesksete mõistete kaupa.
  • Iga õpitulemuse juures on viidatud konkreetsetele võimalikele käsitlusteemadele. Eraldi pdf-fail “Käsitlusvõimaluste näiteid” on esitatud enne õpitulemuste loetelu, soovitame näiteteemasid lugeda paralleelselt õpitulemustega. Esitatud käsitlusvõimalused ei ole piiratud kindla kooliastmega, kuigi need on esitatud kooliastmeti ning sõnastatud vastavalt tasemele. Pigem on tegemist näitlikustava materjaliga ning teemasid saab kasutada igal kooliastmel selle sobivas vormis ja tasemel. Ühe teema all toodud alateemasid võib kohandada, varieerida, erineval moel kombineerida. Mitmekultuurilise klassi puhul on enamasti võimalik ja soovitav arutellu sisse tuua õpilaste erinevad kultuuritaustad ja –kogemused. Teemad ei ole tähtsuse järjekorras, nende alajaotused ning numeratsioon tulenevad vajadusest sisu süstematiseerida.

    Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” pädevuste hindamisvahend
     

  • Õpitulemused:
  • Käsitlusvõimaluste näiteid

    1. õpilane märkab erinevaid kultuurikogemusi (reisides, kaaslasi kuulates, võõrkeelt õppides) (vt nt 1.1.4, 1.2.3, 1.3.2, 1.3.5, 2.1.9, 2.2.2, 2.2.4);

    2. õpilane sõnastab oma kultuurikogemust õpetaja poolt osundatud olukorrale mõeldes (vt nt 1.1.2, 1.1.3, 1.2.1, 1.2.3, 1.3.2, 1.3.4, 1.3.5, 1.3.6, 2.1.3, 2.1.9);

    3. õpilane arutleb oma kultuurikogemuse üle, võrdleb seda teiste, ka ajaliselt / ruumiliselt kaugemate, kultuurikogemustega (vt nt 1.2.2, 1.2.4, 1.2.6, 1.3.2, 1.3.4, 2.1.3, 2.1.6);

    4. õpilane eristab kultuuri väljendumisviise eri vormides: kirjandus, teater, film, jne (vt nt 2.1.5, 2.2.3);

    5. õpilane pöörab tähelepanu eri väljendusviisidele: suuline (sh argisuhtlus, intervjuu), ametlik kirjalik, suhtlusportaalides kasutatav kirjalik, jne, ning sellega seonduvatele sõnavara ja tähenduste erisustele (vt nt 1.2.5, 1.3.1, 2.1.2, 2.1.4, 2.1.5, 2.1.8, 2.2.1, 2.2.2);

    6. õpilane märkab kultuuri ja kultuuriidentiteediga seotud teemasid ning oskab neid seostada oma kultuurikogemusega (vt nt 1.2.2, 1.2.3, 2.1.3, 2.1.4, 2.1.7);

    7. õpilane märkab õpetaja abiga mälu ja meenutamise mitmetahulisust, selle seoseid tõlgendamise ja unustamisega, katkemise ja jätkuvusega kultuuris (unustatud kultuuritekstid, kultuuriteksti alalhoidmise viisid) (vt nt 1.1.1, 1.2.7, 1.3.1, 2.1.1, 2.1.3, 2.1.8, 2.1.9);

    8. õpilane märkab olukordi, kus inimesed minevikusündmuste üle vaidlevad: õpetaja abiga oskab õpilane arutleda, miks on minevik mõnikord inimestele emotsionaalselt oluline (vt nt 2.1.1, 2.1.8, 2.1.9);

    9. õpilane märkab kultuurinähtuse tõlgenduste mitmekesisust (erinevad vaatepunktid, ajalis-ruumiline aspekt) (vt nt 1.3.3, 2.1.1, 2.1.2, 2.1.4, 2.1.6, 2.2.1, 2.2.3);

    10. õpilane eristab identiteedi vorme: isiklik ja grupiidentiteet, suurema ja väiksema grupi identiteedid (vt nt 1.1.1, 1.2.6, 2.1.3, 2.1.7);

    11. õpilane märkab kultuurile olemuslikku “oma” ja “teise” määratlemist ning sellega seotud valikuid (sh kirjeldusviis, väärtushinnangud) (vt nt 1.1.2, 1.2.1, 2.1.3, 2.1.7, 2.1.9, 2.2.4);

    12. õpilane märkab kultuuri ajalist arengut isiklikul tasandil: minu kogemus ühest kultuurikogemusest erinevatel ajamomentidel, erinevate inimeste mälestused samast sündmusest jne (vt nt 1.2.4, 1.3.1, 2.1.1, 2.1.9);

    13. õpilasel areneb tõlgendamise, st tähenduste andmise oskus ning arusaam selle suhtelisusest (vt nt 1.3.3, 1.3.3, 1.3.5, 1.3.6, 2.1.2, 2.1.4, 2.1.5, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3);

    14. õpilane märkab identiteedi mitmekihilisust ja muutlikkust ajas, inimese erinevaid rolle ühiskonnas ning identiteetide paljusust (vt nt 1.1.1, 1.2.3, 1.2.6, 2.1.3, 2.1.7).
     

    *****

    Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” hindamisvahendi kasutusjuhend

    Läbiva teema hindamisvahendis on eraldi välja toodud:

  • õpitulemused,
  • näited käsitlusvõimalustest kesksete mõistete kaupa.
  • Iga õpitulemuse juures on viidatud konkreetsetele võimalikele käsitlusteemadele. Eraldi pdf-fail “Käsitlusvõimaluste näiteid” on esitatud enne õpitulemuste loetelu, soovitame näiteteemasid lugeda paralleelselt õpitulemustega. Esitatud käsitlusvõimalused ei ole piiratud kindla kooliastmega, kuigi need on esitatud kooliastmeti ning sõnastatud vastavalt tasemele. Pigem on tegemist näitlikustava materjaliga ning teemasid saab kasutada igal kooliastmel selle sobivas vormis ja tasemel. Ühe teema all toodud alateemasid võib kohandada, varieerida, erineval moel kombineerida. Mitmekultuurilise klassi puhul on enamasti võimalik ja soovitav arutellu sisse tuua õpilaste erinevad kultuuritaustad ja –kogemused. Teemad ei ole tähtsuse järjekorras, nende alajaotused ning numeratsioon tulenevad vajadusest sisu süstematiseerida.

    Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” pädevuste hindamisvahend
     

  • Õpitulemused:
  • Käsitlusvõimaluste näiteid

    1. õpilane märkab oma kultuuriruumi ning oskab selle üle arutleda, võrrelda seda teiste kultuuriruumidega (vt nt 1.3.3, 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.1.4, 2.2.2);

    2. õpilane määratleb õpetaja abiga üldises mõttes kultuuriruumi, selles kehtivaid väärtusi ning võimalikke identiteedivalikuid: sotsiaalne identiteet; rahvuslik ja riiklik identiteet jne (vt nt 1.1.1, 1.2.1, 1.2.2, 2.1.1, 2.1.10, 2.1.11);

    3. õpilane märkab kollektiivse identiteedi eri vorme: riiklik, etniline, kogukondlik, usuline, jne (vt nt 1.2.1, 1.2.2, 2.1.9);

    4. õpilane kirjeldab ja analüüsib mitmekihilisemat identiteeti, nt sotsiaalne identiteet, mis hõlmab riiklikku, etnilist, rahvuslikku, erinevaid isiklikke ja kollektiivseid identiteete (vt nt 1.1.1, 1.2.1, 1.2.4, 1.3.2);

    5. õpilane kasutab kultuurinähtuste vaatlemisel ja kirjeldamisel analüüsi (vt nt 1.2.3, 1.2.4, 2.2.1, 2.2.3, 2.2.4);

    6. õpilane märkab ja loob seoseid kultuurinähtuste vahel, arutleb põhjuste ja tagajärgede üle (vt nt 1.2.3, 1.2.5, 2.1.2, 2.1.10, 2.1.11, 2.1.12, 2.2.3);

    7. õpilane klassifitseerib kultuurinähtusi, eristab tervikut ja osa (vt nt 2.1.8, 2.1.11, 2.1.12);

    8. õpilane käsitleb kultuuripärandiga seotud küsimusi (vt nt 2.1.6, 2.1.7);

    9. õpilane märkab kultuuriidentiteeti kui kultuuripärandi ja tänapäeva kultuuri sümbioosi (vt nt 2.1.2, 2.1.3, 2.1.4, 2.1.6, 2.1.7);

    10. õpilane märkab isiklike ja kultuuriliste väärtuste seotust identiteediga (vt nt 1.1.1, 1.3.1, 2.1.3, 2.1.8);

    11. õpilane eristab kultuurilise identiteediga seotud hinnanguid ja nende väljendusviise ning argumenteerib oma hinnangute üle (vt nt 1.1.1, 1.2.1, 1.2.4);

    12. õpilane arutleb ja analüüsib kultuuritarbimist ning sellega seotud identiteete (vt nt 1.3.1, 1.3.2, 2.1.5, 2.1.6).
     

    *****

    Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” hindamisvahendi kasutusjuhend

    Läbiva teema hindamisvahendis on eraldi välja toodud:

  • õpitulemused,
  • näited käsitlusvõimalustest kesksete mõistete kaupa.
  • Iga õpitulemuse juures on viidatud konkreetsetele võimalikele käsitlusteemadele. Eraldi pdf-fail “Käsitlusvõimaluste näiteid” on esitatud enne õpitulemuste loetelu, soovitame näiteteemasid lugeda paralleelselt õpitulemustega. Esitatud käsitlusvõimalused ei ole piiratud kindla kooliastmega, kuigi need on esitatud kooliastmeti ning sõnastatud vastavalt tasemele. Pigem on tegemist näitlikustava materjaliga ning teemasid saab kasutada igal kooliastmel selle sobivas vormis ja tasemel. Ühe teema all toodud alateemasid võib kohandada, varieerida, erineval moel kombineerida. Mitmekultuurilise klassi puhul on enamasti võimalik ja soovitav arutellu sisse tuua õpilaste erinevad kultuuritaustad ja –kogemused. Teemad ei ole tähtsuse järjekorras, nende alajaotused ning numeratsioon tulenevad vajadusest sisu süstematiseerida.

    Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” pädevuste hindamisvahend
     

  • Õpitulemused:
  • Käsitlusvõimaluste näiteid

    1. õpilasel kujuneb välja kriitiline hoiak ühiskondlike ja kultuurinähtuste suhtes: põhjendatud ja argumenteeritud otsuste tegemine, vastandatuna teadvustamata vastuvõtule (vt nt 1.2.2, 1.2.3, 1.3.1, 1.3.2, 1.3.5, 2.1.5, 2.1.10, 2.1.11, 2.1.12, 2.1.14, 2.1.16, 2.2.2);

    2. õpilane märkab identiteediloome eri aspekte ja tasandeid ning ta analüüsib neid: isiklik, lokaalne, etniline, globaalne, riikideülene, jne (vt nt 1.1.1, 1.1.2, 1.1.4, 1.2.1, 1.2.3, 1.3.2, 1.3.3, 1.3.4, 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.1.4, 2.1.5, 2.1.7, 2.1.8, 2.1.9, 2.1.12, 2.1.15, 2.1.17, 2.2.1);

    3. õpilane tõlgendab, analüüsib ja lõimib ainetundides saadud kultuurialaseid teadmisi (vt nt 1.1.2, 1.2.4, 1.3.2, 1.3.5, 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.1.8, 2.1.9, 2.1.10);

    4. õpilane arutleb kultuurimäluga seotud teemade üle, sh kultuurimälu tähenduse üle identiteedi kujunemisel (vt nt 2.1.6, 2.1.10, 2.1.11, 2.1.12, 2.1.13, 2.1.15, 2.2.4);

    5. õpilane seostab omavahel erinevaid kultuurilise identiteedi tasandeid (vt nt 1.1.1, 1.1.4, 1.2.2, 1.2.5, 1.3.2, 1.3.5, 2.1.5, 2.1.7, 2.1.8, 2.1.9);

    6. õpilane märkab kultuuri sidusust, nii ajalises kui ruumilises mõttes (vt nt 1.1.4, 1.2.1, 1.3.3, 1.3.4, 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.1.5, 2.1.14, 2.1.16);

    7. õpilane eristab kultuurivormide omavahelisi suhteid: intertekstuaalsus, tekstide hübriidsus, allikakriitika, viitamine, konnotatsioonid ja vihjed (vt nt 1.3.1, 1.3.2, 2.1.11, 2.1.16, 2.2.1, 2.2.3);

    8. õpilane eristab kollektiivset identiteeti kui konkreetse ruumi ja kultuurimälu sümbioosi (vt nt 1.2.1, 1.2.2, 1.2.5, 1.3.4, 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.1.8, 2.1.9, 2.1.10);

    9. õpilane märkab mitmekultuurilisust, kultuuriga kohanemise vorme (vt nt 1.2.3, 1.2.4, 2.1.7, 2.1.8, 2.1.9);

    10. õpilane lõimib eri allikatest saadud teadmisi teadlikuks identiteediloomeks ning olemuslikult sallivaks kultuurikogemuste ja -nähtuste hindamiseks (vt nt 1.1.1, 1.1.3, 1.1.4, 1.2.2, 1.2.4, 1.3.5, 2.1.3, 2.1.4, 2.1.5).
     

    *****

    Läbiva teema “Kultuuriline identiteet” hindamisvahendi kasutusjuhend

    Läbiva teema hindamisvahendis on eraldi välja toodud:

  • õpitulemused,
  • näited käsitlusvõimalustest kesksete mõistete kaupa.
  • Iga õpitulemuse juures on viidatud konkreetsetele võimalikele käsitlusteemadele. Eraldi pdf-fail “Käsitlusvõimaluste näiteid” on esitatud enne õpitulemuste loetelu, soovitame näiteteemasid lugeda paralleelselt õpitulemustega. Esitatud käsitlusvõimalused ei ole piiratud kindla kooliastmega, kuigi need on esitatud kooliastmeti ning sõnastatud vastavalt tasemele. Pigem on tegemist näitlikustava materjaliga ning teemasid saab kasutada igal kooliastmel selle sobivas vormis ja tasemel. Ühe teema all toodud alateemasid võib kohandada, varieerida, erineval moel kombineerida. Mitmekultuurilise klassi puhul on enamasti võimalik ja soovitav arutellu sisse tuua õpilaste erinevad kultuuritaustad ja –kogemused. Teemad ei ole tähtsuse järjekorras, nende alajaotused ning numeratsioon tulenevad vajadusest sisu süstematiseerida.